Kõndimine on inimlik. Enamik inimesi õpivad kõndima üheaastaselt ja kõnnitakse ju ometi terve elu. See on meie üks olulisemaid kehalisi funktsioone koos hingamise ja söömisega. Lisaks sellele, et kõndides jõuad punktist A punkti B on see ka ülimalt tervislik. Pelgalt pool tundi igapäevast kõndimist parandab südame tervist, tugevdab luid, vähendab keharasva, suurendab lihaste võimekust, vastupidavust ja kõike muud head.
Aga teadlik liikumine, see tähendab sammude kogumine tervise hoidmiseks – kust on selline fenomen tulnud? Raske uskuda, et mõned tuhanded aastad tagasi kuskil Egiptuses või Mesopotaamias inimesed püramiidide ümber samme kogusid. Tolle aja prioriteedid erinesid tiba meie omadest. Selleks, et vaadelda sammude kogumise ja teadliku liikumise ajalugu, peab esmalt, nagu ikka, alustama Kreekast.
Antiikolümpiamängud kui esimene organiseeritud spordisündmus
Kui öelda “liikumine”, siis esimesena tärkab pähe sõna “sport”. Mis seostub esimesena sõnaga “sport”? Olümpiamängud mõistagi. Esimene suurem spordiaktsioon peale kitste tagaajamise oli Vana-Kreekas peetud antiikolümpiamängud. Viiepäevase enamasti religioosse sündmusena toimunud pidustused toimusid aastast 776 eKr kuni 393 pKr. Esimesed spordialad olid poks, pankraation, kaarikuvõidusõit, kaugushüpe, odavise, kettaheide, maadlus ja muidugi jooksmine.
Viimane neist ehk meie suur sõber jooksmine oli esindatud erinevate distantsidega. Tänapäeva jooksualadega oli küll teatud sarnasusi, kuid valik oli märksa ahtram. Joosti 200 meetrit, 400 meetrit ning pikim neist “dolichos” oli umbes 3,5 kilomeetrit pikk. Kusjuures, võistluste pikkuseid mõõdeti ringides ümber staadioni nagu tänapäevalgi, kuid 400 meetri asemel kujunes üheks staadioniringi pikkuseks umbes 200 meetrit.
Tervis polnud kindlasti põhiline motivaator neid distantse ette võtma. Eks see pole olümpial osalemisega aastatega muutunud. Neljakümne tuhande pealtvaataja ees luges vaid au ja kuulsus. Üks suur erinevus, mis eristab toonast sporti tänasest on lihtne: kehaline treening valmistas noori mehi ette sõjaväeteenistuseks. Sõda oli toona elu osa ning nõrkadel meestel lahinguväljal asja pole. Vaja ju siiski turvist ja mõõka kanda ning sealjuures marssida kilomeeter või nelikümmend kaks.
(Mitte nii) lõbus fakt – jooksualadel valestartijaid karistati kehaliselt. No pressure 🙂
Ehk siis sõjaline ettevalmistus olid liikumise ja treeningu eesmärk. Vahest on asjad muutunud paar tuhat aastat hiljem.
Liikumine lähiajaloos
Johann Christoph Friedrich GutsMuths, Friedrich Ludwig Jahn ja Karl Adolf Spiess. Jätke need nimed meelde. Nood toredate nimedega kolm sakslast jätkasid samu traditsioone, mis Vana-Kreekaski: valmistada noori mehi ette sõjaväeks. Milline üllatus. Mehed rajasid teed, et tuua süstemaatiline kehaline aktiivsus Saksamaa koolidesse. Ehk siis, kui tunned, et kehalise kasvatuse tunnid ei olnud sinu ajal üldse meeltmööda, siis selle eest saad osaliselt tänada ka neid. Ainult head asjad tulevad neilt sakslastelt.
Nemad panid vähemalt Euroopas aluse varases eas õpetatavale kehalise aktiivsuse olulisusele. Nende õpetused liikusid edasi üle tiigi Ameerikasse, kus võtsid hoopis teistsuguse mõõtme.
USAs kujunes välja kalisteenika ehk kogukehatrenni filosoofia. Nimi on tulnud (jälle) kreeka keelest, kus “kallos” tähendab ilu ning “sthenos” jõudu. Keharaskusega tehtud vabaharjutuste eesmärk on panna rõhku enda keha tunnetamisele ja kontrollile. Eeskujuks võeti võimlemine, kus nähti, et säärane kontroll oma keha üle on eesmärk, mille nimel kõik võiksid püüelda. Kui Sa ei kontrolli oma keha, siis kus on Su vundament? Vildakale vundamendile ei ehitata. Kalisteenika alla kuulub ka jooksmine, mis koos kalisteenika tuntuse kasvuga viis vähemalt osaliselt USA fookuse noorte meeste sõjaks ettevalmistamiselt rohkem hobi tasandile ning trenni tegemisele trenni tegemise pärast.
Organiseeritud süsteeme liikumiseks on veel nii mõndagi. Crossfit, jõutõstmine, orienteerumine, võimlemine, batuudisport ja nii edasi. Tänapäeval on valikuvõimalust meeletult, oluline on vaja vaid alustada.
Kokkuvõte
Nagu näha, siis kehaline aktiivsus ei ole vaid praeguse aja mood. Inimesed on spordi pärast end liigutanud juba aastatuhandeid. Algusaastatel olid liigutamise põhjused valdavalt sõjapidamine, meelelahutus ja rituaal. Tänapäeval on tavainimeste jaoks fookus liikunud pigem tervisele.
Hoides end kehaliselt aktiivsena hoiad kontrolli all enda kehakaalu, hoiad oma meele erksana, teed head enda kehale nii praegu kui ka lood eeldused heaks terviseks ka vanas eas.
Ehk siis muud midagi kui hoia end liikvel. Kui vajad abi esimese sammu tegemisel või vajad motivatsiooni järjepidevaks liigutamiseks, siis me oleme siin, et aidata. FitSphere’iga liikudes saad oma sammude eest vägevaid auhindu ja preemiaid. Teeme seda kõike selleks, et hoida Sind liikumas ning tervena.
Hoia me tegemistel pilk peal Facebookis, Instagramis ja LinkedInis.
