Teatavasti on oktoober vaimse tervise kuu, kuid kas see tähendab, et enda vaimsest tervisest peaks hoolt kandma vaid viinakuul? Kindlasti mitte. Vaimsest tervisest peaks hoolitsema vähemalt sama palju kui füüsilisest, rohkemgi veel. Õnneks käivad need kaks käsikäes.
Vahest olete kuulnud lauset, et kui keha liigub, siis aju puhkab. Kinnitame, et see ei ole vaid sõnakõlks, vaid peab 100% paika. Paraku seisame tänapäeval silmitsi probleemiga, et inimesed ei liiguta end nii palju kui peaksid. Põhjuseid mitte liigutamiseks leiab alati: pole piisavalt aega, jaksu ega viitsimist, et pärast töö- või koolipäeva eraldi liikuma minna. Küll aga ei saa alahinnata füüsilise aktiivsuse tähtsust Sinu vaimsele tervisele.
Mis üldse on vaimne tervis ja heaolu? Neid on keeruline üheselt defineerida, kuid toome välja mõned olulisemad koostisosad:
- Tunned end õnnelikuna, oma kehas hästi ning võimetes kindlalt.
- Tunned, et oled väärt kõike head, mis Sinuga juhtub.
- Mentaalne võimekus tulla toime kõikide raskustega, mis elu Sinu pihta viskab.
- Seotus ja kuuluvustunne oma kogukonna ning ümbritsevaga.
- Tunne, et Sul on oma elu üle kontroll ning otsustusvabadus.
- Tunne, et Sinust peetakse lugu ja et Sul on elus eesmärk.
Vaimne tervis on Su vundament ja selle ehitamiseks ning hooldamiseks pead kandma hoolt oma füüsilise tervise eest. Lihtsam on seda mõista kui „käsi peseb kätt“ olukorda: hoolitsed keha eest, keha kannab hoolt vaimse poole eest, mis omakorda premeerib keha hea enesetundega ja ring algab uuesti.
Häid põhjuseid liikumiseks ei ole kunagi liiga palju, seetõttu siin on 5 põhjust, miks liigutamine teeb head Sinu vaimsele tervisele.
- Lühikesed igapäevased kõnnakud parandavad Sinu enesetunnet. Isegi 15-minutilisest jalutuskäigust piisab, et parandada inimese kõnnakujärgset enesetunnet. Täpsemalt öeldes tunneb inimene pärast jalutuskäiku lõõgastust ning ühtlasi paraneb ka tuju.
- Treening teeb imesid Sinu enesehinnangule. Siinses uuringus pandi osalejad kuueks kuuks kindlat treeningkava järgima. Enne kava alustamist küsiti uuringus osalejatelt küsimusi, mis puudutasid nende enesehinnangut, arvamust iseendast ja oma füüsilisest ning vaimsest võimekusest. Pärast kuut kuud esitati samad küsimused uuesti ning vastused olid märksa positiivsemad. Kuue kuuga oli kasvanud nii inimeste subjektiivne hinnang iseendale ning laias laastus oldi endaga palju rohkem rahul.
- Füüsiline aktiivsus vähendab stressi ja ärevust. Füüsilisel aktiivsusel on kahte moodi positiivne mõju. Esimene neist on juba pikemat aega teada, et trenn aitab kohese stressi vastu: teed trenni, väheneb stressihormooni ehk kortisooli tase kehas. Tuleb välja, et regulaarne treening ja liigutamine aitab luua ka pikaaegset kaitset stressi vastu. See tähendab, et regulaarselt trenni tehes ei teki Sul samal määral stressi tunnet. Kui see tekib, siis tulevad füüsiliselt aktiivsed sellega paremini toime.
- Trenn ja füüsiline aktiivus hoiab ära vanemas eas vaimsete häirete tekke. Leiti, et hoides end füüsiliselt aktiivsena ja aju stimuleerituna, teed endale head vanemas eas, kui kognitiivsed võimed loomult langema hakkavad.
- Füüsiline aktiivsus parandab elukvaliteeti neil, kes maadlevad vaimse tervise probleemidega. Regulaarne trenn ja liikumine aitavad leevendada depressiooni ja ärevuse sümptomeid. Lisaks paraneb liigutades tuju, piltlikult öeldes elatakse enam hetkes, suureneb tähelepanuvõime, paraneb uni ja palju muudki positiivset. Lisaks aitab trenn parandada elukvaliteeti tänu trenniga kaasnevate sotsiaalsete sidede loomisele.
Kokkuvõttes, põhjuseid positiivse liikumisharjumuse alustamisks on meeletult. Regulaarselt liikudes investeerid tegelikult iseendasse. Kui eelmainitud viiest põhjusest ei piisa, siis miks mitte alustada oma liikumisteekonda FitSphere’s. Teame, et inimest motiveerib enim just präänik, mitte piits, sundimine või muul moel epistli lugemine. Seetõttu, kui kogud samme meiega, teed Sa head enda tervisele ja lisaks hoiame Sind motiveerituna lahedate auhindade ja võistlustega.
Hoia me tegemistel pilk peal Facebookis, Instagramis ja LinkedInis.
