Kes meist ei oleks tundnud kord, et “pekki, ma ei viitsi täna trenni minna. Seal on rõve higilõhn, raskused ei kasva ja kõige tipuks, seal lendlevad koroonast rikastatud piisad ning peab isegi maski kandma. Igast küljest kehv kogemus, mina enam rohkem ei lähe”.
Palju õnne! Sa ei ole ainuke. Ära veel tosse varna riputa, sest sind painab vaimne väsimus, üks väga rusuv konditsioon. Kindlasti tekitab see suuremat trotsi ja vastumeelsust kui tavaline kehaline väsimus. Miks see aga nii kõvasti niidab? Kui su keha on väsinud, siis järgmine päev on siiski energia tagasi. Kui pea on väsinud, tuleb selle kallal vaeva näha.
Miks see nii on? See võib olla tingitud mitmest asjast. Esiteks, sa ei näe tulemusi, mida oled lootnud. Trenni tegemise alguses nähakse edasiminekuid kiiresti. Lihtsad asjad nagu tõsiasi, et su keha ei valuta trennile järgneval päeval. Või siis, et 50-kilogrammine rinnalt surumise maksimum sooritus kasvab 70 kilogrammile üsna kiirelt. Eelmine nädal ei jaksanud viit minutitki joosta ilma kõndimata, nüüd tuleb juba kümme minutit vabalt ära. Ühesõnaga, oled jõudnud seinani, kus sul ei suurene surutava raskuse ega korduste arv või isegi soorituse hõlpsus ei parane. Siin võib olla taga muidugi see, et sinu kesknärvisüsteem kannatab ületrenni all, kuid alustavale fitness-entusiastile on ületreenimine suhteliselt kauge mõiste. Inimene ei salli stagneerumist. Paigal tammumine on kõige kehvem variant, sest see võib olla moraalile laastav.
Piisavalt kaua tulemusteta treenimine viib teleka ette diivanile, kus sõõrikud pakuvad märksa kiiremat dopamiini laengut kui füüsiline aktiivsus.
Ära veel sõõriku järgi haara, sest probleemi põhjuse teadmine on üks samm lähemal lahendusele. Mis veel tekitab vaimset väsimust on eelmainitud stagneerumise jätkulugu ning parim sõber – rutiin. Iseenesest on rutiin kasulik ja igapäevaste tegevuste loogiline tulem. Rutiinid tekivad, sest nõnda tekitab aju endale struktuuri ja loob enda jaoks stabiilse keskkonna. See-eest trenni puhul on rutiin kahe otsaga mõõk: ühest otsast on kiiduväärt, kui tekitad endale füüsilise aktiivsuse harjumuse. Teisest küljest, kui trenn ise muutub üksluiseks, siis on kindlasti aeg muutusteks. Lihtsad viisid, kuidas rutiini murda: muuda oma trennikava, lisa juurde kardio sessioonid, harrastada teistsuguseid distsipliine (crossfit, jõutõstmise harjutused, ujumine jne). Lühidalt, hoia oma mõistus uute liigutustega stimuleeritud ja näed üsna pea, et trenn on justkui uus ja huvitav. Tee trenni parema tujuga ning näed suuremat arengut. Sport on harjumus, mille lood endale terveks eluks. Kas pole parem seda hea meelega teha?
Raudselt teate seda tunnet, mis tekib pärast trennis käiku? See uhke tunne, kus suutsid end pushida ja trenni kõigi raskuste kiuste ära teha. Eriti siis, kui isegi minek oli algusest peale kaheldav. Mis sind sinna jõusaali või jooksurajale viis, olid kaks omavahel tihedalt seotud, kuid veidi erinevat lahingukaaslast: distsipliin ja tahtejõud. Enne, kui tahad hakata oma muskleid voolima, siis kõigepealt on tarvis treenida just neid “baaslihaseid”. Otseloomulikult on need mõlemad ka treenitavad. Piltlikult öeldes, kujuta ette, et sinu tahtejõud on nagu ATP – sinu lihaste energiavaru. Kui ATP varud vähenevad, kahaneb füüsiline võimekus ja soorituse kvaliteet. Sama on ka tahtejõuga – käid ühe korra pärast tööd trennis ja järgmine kord jätad minemata, kurnad nõnda enda tahtejõudu. Vaja on treenida ja luua endale seeläbi positiivne harjumus, mis teeb järjepideva treeningu palju hõlpsamaks.
Nii füüsilise soorituse parandamine kui ka tahtejõu arendamine vajavad järjepidevat tööd ja 4×8 seeriaid, et täiendada oma ATP varusid.
Tihti räägitakse ka motivatsioonist kui millestki, millest on krooniline defitsiit. Ah, täna pole motti trenni minna või et suva see tervislik toitumine, üks terve plaat Maarjamaa parimat meekooki on see, mis mul vaja. Motivatsiooniga on ainult see häda, et üks hetk saab see otsa ja siis on hilja sellele lootma jääda. Kas lähed tõesti trenni ainult siis, kui tuleb motivatsioon? Kõik, kes on vähegi pikemalt trenni teinud, oskavad öelda, et tulemus tuleb pika aja peale. Kiirelt saab tulemusi ainult operatsioonide ja steroididega. Ent see, mis sind motiveerib tuleb enda jaoks põhjalikult lahti mõtestada.
Kas sa teed põhiliselt trenni selleks, et
- Kellelegi teisele muljet avaldada?
- Iseennast hästi tunda?
Kui vastus on A, siis on tegu välise motivatsiooniga. Kui vastasite B, siis see on sisemine motivatsioon.
Ilmselt saad sa aru, et mina autorina proovin teid ilmselgelt tüürida vastusevariandi B poole, eks? Kui aus olla, pole ma erilist vaeva näinud, et oma jälgi kuigi oskuslikult peita. Kusjuures, tegelikult pole ka midagi halba selles, kui kaldute A poole. Spordiklubid üle Eesti loodavad teie panusele. Välimise motivatsiooni juures on oluline mõista, et kui kaob see element, mille nimel treenite, siis laguneb kõik kokku nagu üks suur Jenga torn.
Samas, iseenda tõekspidamisi on väga keeruline kaotada. Sisemine motivatsioon on miski, mis täidab püsiva tulega seda kujuteldavat kaminat sinu hinges ka külmal ajal. Kui pähe kipub mõte, et täna küll ei taha, siis piisab vaid kiigata oma kaminasse ja rühid juba gainside järgi higisesse jõusaali. Lõppude lõpuks teed sa trenni oma tervise jaoks, mitte kellegi teise heakskiidu nimel.
Niisiis, väldi rutiini kui katku ning muuda aeg-ajalt oma treeningkava. Nõnda hoiad ka enda motivatsiooni kõrgel. Motivatsioonist rääkides, ära jää sellele lootma. Treeni oma distsipliini kordadeks, kus motivatsioon sind alt veab. Viimaks, mõtesta enda jaoks lahti, miks sa sporti teed. Kas enda või kellegi teise jaoks?
Hoia silm peal meie tegemistel FitSphere kodulehel, Instagramis ja LinkedInis.
